esmaspäev, november läbi

Oli vot selline päev, et hommikul ma magasin siinse kella järgi u poole 11ni (mis teeb Eestis ca pool 1)…seda lasti mul teha vist st, et ma olen paar päeva kergelt haiglane paistnud ja tundunud. Noh, siis vedelesime täna basseini ääres ja oli selline kodune päev – puhkas kuidagi hästi välja kohe. Nii et õhtuks oli tunne kohe päris hea ja otsustasime minna ookeani äärde sööma. Kärt nõudis sama restorani, kus ta eelmisel korral kingitused sai… noh ja sinna ta sai ka. Sest söök oli seal ju imehea ja tore oli ka.

Põhimõtteliselt lubati meile ka pool liitrit tasuta sangriat sealt…

Hohhooooo, oli väga lõbus – kõigil. Ma ei viitsi enam öeldagi, et söök oli imehea (mina sõin grillitud tuunikala).

Aga kohe no mõnus…muusika ja kõik kokku. Nojah…Kärt sai seekord 2 sätendavat mänguasja ja hunniku pulgakomme…ja igasuguseid keerutamisi teenindajatelt – nii et temal oli kindlasti lõbus.

Vahepeal tegime natuke matemaatikatundi ka…tema arvutamine läks väga libedalt, kui oli arvutus 5 kommi pluss 3 kommi… Mispeale ta lähenes ka personaliseeritult: Krissule pakku – kui sul on 5 kamashokolaadi ja saad juurde 3….emale pakkus…mnjaaah…kui emmmel on 5 suitsu ja saab 3 suitsu juurde…isa kohta käis – kui isal on 5 õlut ja saab 3 õlut juurde… Ehk siis tema nägemus meie jaoks kõige tähtsamatest asjadest… ok, natuke mõtlemapanev…:))

Ja ok – pool liitrit sangriat tellisime ise…pool liitrit oli tasuta, pluss siis ettenähtud pool liitrit tasuta kauba peale.

Mis teeb 1,5 liitrit kokku ja lihtne matemaatika ütleb, et see teeb u liitri mulle ja pool krissule…seega…oli hea. Ja punkt. Hommikune plaan oli minna jooksma ja sporti tegema ookeani äärde. Eks näis.

Oli selline puhkusepäev, kus keegi ei tormanud kusagile ja tagasisõidupiletid ostsime igaks juhuks ära…kuna see nende kombineerimine oli ka suhtkoht matemaatika, aga 1 meist peab veebruari alguses ju tööl olema. Aga täpset kuupäeva ei avaldata.

* Olgu – ja kuna täna öeldi mulle nende piltide järgi, mis siin üleval olid (ma eeldan, et ütleja pole Merike Martinsoni sugulane), et ma olen päevitusega tõesti vanemaks jäänud..siis ma katsun nüüd vahepeal vähem päevitada ja pilte igaks juhuks väga üles ei pane:))

* ja natuke hispaania keelt õpime ka siin kõik tulevikutarbeks juba…no igastahes tellimusega helado de fresa saame juba kõik hakkama…:)  Ehk et vaikselt hakkavad sõnad juba suvalisest jutuvadast eristuma:)

Esmaspäev, november saab läbi

Tänane päevateema: peaaaegu on vaja kohe koju lennata, kuna…

laps avastas tohutud hiiiiiigelprussakad (no niiii hiigel pole, aga natuke mesilastest suuremad), kes jalutavad mööda teerada, 1 oli ka basseini ääres ja 1 oli tuppa pääsenud…

Aga igastahes keeldus ta selle peale omal jalal liikumast, kuni tassisin ta terrassile tooli peale, kus ta siis istus ja nuttis ja kurtis oma kurba elutragöödiat…ilmses veendumuses, et need prussakad tulevad teda hammustama ning kui ta peaks neist ka üle astuma pika sammuga, siis nad jooksevad talle järele ja hammustavad…

Nojah.

Ja ühel päeval oli rannakohvikus 1 must kääbusest tuleneelaja…ok…seda ma kartsin kõigepealt ise, mispeale tekitasin ka lapsele vist väikse psühhotrauma…nii et vahepeal ikka küsib, et onju, need tuleneelajad igale poole ei tule. Ja et tegelikult ma ikka ei kartnudki teda, aga ta oli niii valjuhäälne… Ma pean tunnistama, et oli küll:))

Ma nüüd üritan sellest prussakajamast  kasu lõigata ja ütlesin, et maha midagi vedelema ei tohi jätta ja tuba tuleb korras hoida, siis prussakad ei tule ka kusagile.

Ja muidu on täna selline üleüldine väsimuspäev, kus vedeleme peamiselt kodus basseiniääres ja osa teevad vist ka lõunauinakut.

Laupäev, 29. november

Täna siis oli terve esimene pikk päev suuremas seltskonnas kui üksi. Juba eile õhtuks olid mõlemad nii palju puhata saanud, et tegime ikka esimese kohvikureidi rannarestoranides ka. Mõnus. Ja eriti mõnus on see, et siin saab lapsega koos ülihästi söömas käia, saab täitsa rahulikult juba nautida. Ok, tema nautis muidugi sajaga seda, kuidas need tõmmud mehed temaga suhlesid ja talle nalja tegid ja kordamööda siis kingitusi tõid – tõeline õnnenumber on tal see kingituste saamine, olgu siis tegemist mingi lihtsa pulgakommi või mingi vilkuva vidinaga. Igastahes tundis ta end ikka tõelise printsessina. Mina nautisin järjekordselt oma ribisid (no see ülenädalane lihapaus andis ikka tunda veel) ja Krissu mingitsorti imehead valget kala. Ja no sangriat siis.

Hommikul õnneks keegi päris kell 7 ei tõusnud, nii et pmtliselt oli neil tänaseks päevaks reisiväsimus läinud. Mu hommikune rannaäärne jooksuring jäi täna vahele, selle asemel tegime natuke lapsega basseini ääres sporti ja noh, siis pisut päevitamist ja randa. Ütleme siis nii, et osa, kes oli öelnud, et tema veel ujuma ei lähe, enne kui külm on kontidest päris kadunud, viibis suurema osa ajast ookeanis. Ma arvan, et Krissu pole 10 aasta jooksul nii palju vees olnud. Laps üritas ka sama palju vastu pidada, aga üldiselt tuli ikka stabiilselt varem välja, huuled sinised ja natuke nagu pettunud, et Krissu saab nüüd ju rohkem lõbu kui tema, aga et ta tõesti ei suutnud enam, kuna külmavärin oli juba meeletu.

Ja no põhimõtteliselt oli meil muidugi plaan, et käime rannas ära, tuleme koju sööma ja puhkama…eeee….noh, lõppes ikka sellega, et 1 osa võttis mäkdoonaldsi ja 2 osa sõid rannas kumbki pool röstitud kana…ja sangriat.

Ühesõnaga – ma olen nüüd oma 2 nädalasest makaronitoidust taastnud ja homsest võiks uuesti alustada millegi kergema ja lihtsamaga – plaan on hea:)

Kabareed ja dragshowd plaanisime ka natuke kaeda sissejuhatuseks, aga jõudsime kohale natuke liiga vara ja kuna terve päev oli 1 tamp taga, siis täna loobusime. Ja selle kõige väiksema saime nõustuma ise omal jalal koju kõndima sellega, et lubasime talle paki kartulikrõpse (pmtliselt on see tema kõige suurem õnn, kui võib kartulikrõpse süüa). Ok, hell emasüda tassis siiski last pool teed süles, aga koju jõudes sõi ta oma kartulikrõpsud ära ja siis oli vaikus majas….läksin tuppa vaatama…pmtliselt terve padi oli märg, ehk siis lühidalt – magas nii, et ila tilkus:) Nii et saab ilusti õhtul natuke omale ka aega.

Ja universum kõneleb minuga – nüüd, kus ma enam väga õhtul baaris käia ei saa…nägin, kuidas 2 täitsa ilusat lesbit (no 1 oli ilus) käsikäes sinna pedekeskusesse jalutasid:)) Aga tühja kah – pole lugu:)

Õhtud on siin õues sellised…

Reede, 27. november

Nii, kauged külalised on nüüd lõpuks kohal. Suhtkoht magamata mõlemad, mis tähendab, et 1 neist keeras pärast sööki kohe magama, teist magamatus magama ei aja ja on 3 tiiru juba basseinis teinud ka. Pole vist raske arvata, kumb on kumb…vaevalt, et Krissu pärast pikka reisi just esimese asjana basseini poole jookseks.

Kohe uskumatult hea oli pärast kahte nädalat oma last näha – täitsa uskumatu kohe. Ta arvas, et ma olen ikka täitsa sama nägu ja et näed, tundiski ära. Kunagi rääkisime, et läheme siin mingisse troopika parki ka, et kus on igasugused taimed, orhideed ja papagoid jne…noh, esimene asi, kui lennujaamast õue sai ja ühte palmi ja punast põõsast nägi, oli hüüatus: “Oii, kas seeee ongi see botaanikaaed?”:) Nojah.

Ühesõnaga nüüd nad taastuvad ja mina lõpetasin selle tohutu kola kokkukorjamise, mida elamine järsku täis sai – laps oli nimelt minu soovitatud 2 kleidi asemel kaasa võtnud vähemalt 10 ja lisaks tõesti vist kõik oma ülejäänud riided ka. Osa neist jääb ilmselt siia maha, loodetavasti on ta neist välja kasvanud kahe kuuga.

Neljapäev, 2 nädalat kodust eemal

Nojah, mis seal salata – selle eluga võib siin ikka kuradimoodi ära harjuda. Mõnus.

Siiani ma peamiselt olen tassinud oma hispaania keele õpikut kaasas ja vahel korra lahti ka teinu…tundub, et tuleb ikka natuke õppima ka hakata, niisama see keel mulle vist külge ei hakka:) Ehk siis see keel annaks veel päris palju juurde, kuigi konkreetselt siin saab igasuguste keeltega hakkama, aga siiski – see pole päris see:)

Nojah

Mul on väike mure ka…ma ikka mõtlen, et huvitav, et mismoodi vanusega (või ma ei tea, mille muuga) mul igasugused foobiad ikka süvenevad.

Noh näiteks paanikahäired…ok, need süvenevad mul üksi olles, see on selge. See on ka 1 põhjus, miks ma väga üksi ei taha olla:) Õnneks ma viimasel ajal olen natuke õppinud mediteerima nii, et nad pisut vähenevad, aga siiski.

Ja siis klaustrofoobia…no lennuk, see on elementaarne – siin saavad kokku kõik mu foobiad: kinnine koht, kõrgus, kontrolli puudumine…mis omakorda põhjustab tohutu paanikahäire, eks…AGA no üldiselt tuleb tunnistada, et mind tabab klaustrofoobia viimasel ajal ka kaubanduskeskuses, kus on palju inimesi koos (no ma ei tea, mis foobia see on, et ma ei taha enam, et mu ümber oleks palju inimesi massina:)) ).

Ja no täna…eksole…tuli mul ühes keskuses pähe, et lisaks sellele kinnisele kohale…olen ma ju SAAARE PEAL…ja see on täitsa eraldatud ja kinnine…no tõesti. Mu ajul pole ilmselt midagi muud teha, kui absurdsusi välja mõelda. Tuleb tunnistada, et vahel ma ikka kaalun seda varianti, et ma pole päris vaimselt terve:)

Aitab üksi olemisest, nüüd on veel 1 terve päev, mis möödub peamiselt oodates ja koristades…koristada mul küll midagi väga ei ole muidugi.

Ja ma olen nüüd nii ära päevitanud end, et mul on õhtuti, kui sooja on 22 kraadi ja tuulevaikne, külm, mistõttu ma pean istuma õues juba pikkade varrukatega pluusiga.

Kolmapäev, 25. november

Täna rannas päevitades ma mõtlesin, et ma olen ikka ilmselgelt tüdineja tüüp:)) Eiei – ma ei ole üldse tüdinenud veel päikesest jne:)) Kaugel sellest. Aga – no inimesed on siin ikka teistmoodi, kogu aeg on kõik niii chill ja kohati pinnapealne. Et keegi ei hädalda, et ilm on halb, et tuleb lörtsi ja nii pime on. No ei. Kõik nagu naudivad sajaga, selline sex oleks noh – et suurt muud teh pole, kui seksi peale mõelda:)) Ja inimestel omavahelistes suhetes vist on ka siin kuidagi võimatum väga dramaatiliselt käituda. Nojah – aga mul nagu on vahel vist vaja midagi muud ka:)) Ja kui ei ole, siis tekitan ise:)) Ilmselt see Eestimaine masendus on mulle lihtsalt ikka nii külge hakanud, et ma kohati lausa vajan seda. Noh ja siis kuulasin oma mp3-st paari lugu – sellest piisas ka – Alender aitab alati.

Ja Eesti lehtede lugemine viimasel ajal ajab mind ka kuidagi masendusse – nagu jube tundub. Ma põhimõtteliselt ei saa aru sellest seagripiteemast ka. Et kohati on ikka täitsa selline paanika-tekitamise programm käsil. Lugesin seda mingit Perearstide Liidu tegelase sõnavõttu, kes väitis midagi sarnast, et no milline ema jätab lapse vaktsineerimata, kui sellega võib päästa lapse elu. Noh, siis on teine teema, et vaktsiini enivei tuleb vähe…ja kolmas teema, kus see Merike Martinson (ma eeldan, et pole ühe teise Martinsoni sugulane) teatab, et vaktsineerimisega on hiljaks jäädud. Nojah – et hea teada, et milline ema jätab vaktsineerimata, eks…kui vaktsiini nagunii pole ja hiljaks on ka jäädud…Tõesti. Kuigi, ma vist ise kipuks ka arvama, et praegusel haiguste-perioodil vist on küll tõesti hiljaks jäädud. Aga no et mismõttes nagu iga ametkonna inimene ütleb nagu eri asju..sisendab ikka tõelist kindlustunnet Eesti riigi vastu.

 

* Ahjaaa – ma pole siin nüüd pmtliselt 2 nädalat liha söönud…ma ise pole viitsinud endale üksi nagu teha…aga ma üldjuhul olen ikka väga lihasõber – eile siis käisin rannakohvikus ja võtsin mingid ribid…oooooh…täiuslik. Kuigi – no üksi ei ole kõige parem toitu nautida, aga siiski. Täiuslik, ma ütlen. Ja üüüratu kogus muidugi koos friikartulite ja salatiga…hind…ca 4.70.

* Täna ma sain uutmoodi komplimentide osaliseks…mingi 3 erinevat tegelast tuli juurde ja küsis, et kas ma olen profisportlane:)) Et selline keha…nojah – nädal aega jooksu ja mõned kätekõverdused EI OLE ilmselgelt veel mu lihastele sellist mõju avaldanud, nii et jätke lootus:) Aga ilmselt ma kõnnin sips sirgema seljaga lihtsalt.

* Lähen nüüd natuke kaubandusvõrguga tutvuma ja vaatan, et millistest poodidest oleks targem laps eemale hoida…ma põhimõtteliselt juba olen silmanud siin mingeid ilusaid kergelt kõrge kontsaga kingi lastele ja satsidega sellist flamencostiilis kleiti…neid tal on ilmselt “hädasti vaja”, aga läen kaen natuke veel.

Ja tänane päevalugu tuleb siit. P.S. Kanna mu jopet ikka ka:)

Tänane muusikaline vahepala

Teisipäevahommik

Eile üritasid mind lesbibaaris 2 “naist” mingitpidi ära rääkida…ok…rääkimiseni nad ei jõudnud, aga…pmtliselt tulid 2 sellist natuke üle 20 aasta…suuured…igatepidi…mehised…juuksed püsti aetud, lühikesed sellised lotendavad põlvini püksid jalas…ok, väga suured ja väga mehised.(nooh, suhtkoht mingi tüüp, eks). Ja nad olid kohe sellise olekuga, et nohh, nüüd läheme naisi lantima:)) Ja kummalgi oli mõlemas käes 1 kartulikrõpsu XXL pakk…ja siis kahe suu poolega ajasid neid näost sisse – ise siis pingsalt üritasid minuga silmsidet luua. No ausalt – ma ei suutnud ja ei tahtnud vaadata ka – väkk, et pole nagu väga palju rohkem “no sex” asju, kui niimoodi väga labaselt seda Laysi suust sisse ajada, nägu rasvane, ja siis vedeleda seal laua taga. Huhh – ok, sellel hetkel mul tuli tohutult ilusate naiste igatsus peale – eriti osade konkreetsete lemmikute ja mõne eriti konkreetse. Nii et tõusin suhtkoht ruttu püsti ja panin igaks juhuka ajama, enne kui nad oma kolmanda õlleni jõudsid:))

Täna on tuulevaikne. Seega lähen ja olen vähemalt pool päeva rannas. Kusjuures hommikul astusin õue ja avastasin, et mul enam niii soe ei olegi – keha on mingi temperatuuri vist saavutanud.

* Kõige parem muusika jooksmiseks on endiselt Dingo. Ma suudan alati paremini joosta, kui mingitpidi mingi selline pauer ja natuke nagu kuri olek on sees…ja see Dingo enamasti tekitab sellise tunde. Nii et lihased arenevad;)

Nüüd on 2 tervet päeva veel jäänud – Kärt, ma väga igatsen juba ja ootan! Tulen teile vastu ka:)

Esmaspäevaõhtu

* Kui ma siin mehele peaksin minema, siis ma võtaks siit mõne politseiniku. Ooooh, no täitsa seks – sellised pisut suuremat kasvu, keskmisest treenitumad ja igati ilusad tõmmud oma vormidega. Nojah – nad on ka ainukesed mehed, kes mulle siin üksi olles natuke turvalisemalt mõjuvad.

* Käisin täna ühest tätoveerimiskohast mööda…jubeee tätoveeringuisu tuli peale. Aga õnneks ma lugesin, et vist peab mingi aeg hooldama seda natuke ja vett ei tohi palju peale minna jne. Nii et vist jääb ikka siin ka veel tegemata.

* Koogil ja kohvil käisin ka rannas – nojah….mingi lolli peaga võtsin cappuccino koogi kõrvale…olles selle minu jaoks üüüratust vahukoorekogusest pool ära tarbinud kohvi pealt, oli mu magusaisu ka pmtliselt otsas…siiani on süda paha:) Kook oli hea – vähemalt need 2 esimest ampsu!

* Leidsin netist veel ühe lesbibaari vist siin – lähen ilmselt vaatan selle ka üle. Kuigi, äkki on esmaspäevad siin veits vaiksemad. Ei tea kah, vist on ikka kõik ühtemoodi.