Ma ei rääkinud sinust …

Ai ämm bäkk! Sellest viimasest korrast on nüüd üle 3 nädala kindlasti. Pigem nagu 4. Jube tempo on olnud, pole nagu peaaegu olnud aega isegi uudiseid vaadata või internetti. Või õigupoolest – pole nagu tahtmistki olnud. See tunne on stabiilselt, et elu toimub päriselt. No päriselu nagu filmis – ja mitte siis a’la „You got a mail“, kus istud facebookis või midagi…

 

Aga põhimõtteliselt jätan ma praegu täiesti julmalt vahele etapi, mis algas ca 25ndast novembrist, mil siia saarele saabus viimane Otselend Eestist ning lõppes 3 nädalat hiljem. See tuleb vist millalgi hiljem, kui ma suudan selle kõik kuidagigi kokku võtta … no selle minu nägemuses „tunded ja asjad ja idüllid“, Krissu nägemuses „Elu Okserattal“.

Viimane nädal aga on möödunud kuidagi jube kiiresti. Jõulutunnet on meil siin suhtkoht null. Ei tunne puudust ka – kohe üldse mitte. No samas – piparkooke me küpsetasime, enam-vähem juba söödudki, Jõulutäht ja mõned jõulukaunistused on meil ka – rohkem lapse pärast. Ja jõulukingitused on ka enam-vähem ostetud. Peamiselt siis lapsele.

Üldiselt on praegu kuidagi selline väga rahulik ja voolav kõik see aeg … hommikul ärkad üles, enam mitte kell 6, kui väljas on veel pime, vaid ikka juba jupp aega siinse aja järgi, nii et väljas on juba ilusti valge, nii et päike hakkab ca tunni pärast terrassile paistma. Siis mingi aeg väike päevitus- ja vestlusring basseini ääres ning siis mingid asjalikumad tegevused …  – katsed tööd teha näiteks või toidupoes käimine …. Jube asjalik! Alguses meil oli see 1 kaugemal asuv suur keskus – selline moodsam, eks. Ca 2 kuud kohapeal on aga muutnud nii palju, et me oleme jalakäigu kauguselt avastanud nüüdseks 2 suurt kohalikku-kohalikku toidupoodi (no 2 nädalat tagasi käisime seal veel taksoga, nüüd oleme leidnud mingi Eriti Otsetee, 15 min jalutada mööda sillaaluseid jne). Unelm kurat! Natuke noh, võiks ju võrrelda Eesti Säästumarketiga – selles osas siis, et kaup pole mingi kunstiliselt lettidele laotud jne – seda enam aga on pandud rõhku kauba mitmekesisusele ja kohalikkusele ja samas hindadele nagu väga rõhku pole pandud. Jessas – kui meil oleks siin samade tingimustega köök, mis Eestis, no siis me veedaks kogu aja vist köögis. Õnneks meil pole just kõige äkilisem pliit ning ahi ka puudub sootuks. Küll aga ostsime üleeile grilli ning täna on plaanis minna poodi ning osta grillimiseks midagi ja õhtul siis esimene grilling teha! Minu ideaal oleks lambaliha, Krissu küll kahtlustab, et see grill on lihaküpsetamiseks liiga väike, aga õigus on kindlasti minul, et saab hakkama küll.

Ja siis eile oli lapsel sünnipäev – 7! Enda oma küll, aga ikkagi õudselt tahaks kiita ja nii:) No on ikka nunnu tõesti ja kole imelik, et juba seitse täis – tundub kuidagi, et seitse oleks nagu juba täitsa suur inimene kohe, et kool ja sellised asjad. Sünnipäevaks oli kokku lepitud, et läheme ja käime seal, kus tema tahab. Ta soovis Las Palmasesse, kuna seal on 1 ilus tuledes karussell – selline no teate küll, et hobused ja muud loomad ja siis tuled on ümber. Selline täitsa lastekas, aga no ilus noh, nagu Ameerika romantilises filmis. Las Palmase asemel tuli mul aga hoopis parem idee (ise olen sigarahul) – siinne kohalik lõbustuspark, kus neid karusselle on kordades rohkem. KUIGI ma olin talle öelnud, et pärast ca 2 aasta tagust suurt Saksamaa lõbustuspargi ameerika mägesid ja no a’la disneylandi tüüpi asja on minu kohustus selles osas täidetud, siis ikkagi … no mõtlesin ümber. Seda enam, et siinne park on midagi minu labiilsele närvikavale sobiv: peamiselt väikestele mõeldud ilusad karussellid, 1 väiksemat tüüpi Ameerika mägi no ja siis Krissu “lemmik“ Okseratas (meil Tartus nimetati seda vaaterattaks ja kuradirattaks). Ja oligi kõik väga sheff ja ilus .Tuled ja värgid! Suhkurvatt lapsele ja õlu emale.

Pärast mida ma julgesin isegi Ameerika mägedele minna, no olgu – lõpuks käisin lausa 2 korda. Krissu kohustus oli lapsega Okserattal käia … noh … sellega läks natuke viltu. Kui Eestis on need reeglina ikka nii, et sõidab suhteliselt aeglaselt ja igaühele 1 ring … siis siin oli nii, et kui nad olid seal kõige üleval … siis pandi ratas korra seisma … no et teised ka peale saaks … ja siis kui nad alla jõudsid, siis selgus, et ikka tuleb mitu ringi sõita, et maha veel ei pääse. No ja siis tabas neid mõlemaid paanika … ja see masinahooldaja oli kusagil ära, eks … ja no nii nad siis said ca 4 tiiru appikarjudes seal sõita, sarjast lõputu pööripäev või nii, kuni ma suutsin selle haldaja kohale kutsuda, kes siis asja ruttu seisma ning tagurpidikäigule pani. 

 50% neist arvas, et nad oleksid peaaegu surma saanud seal … ja 100% neist ei tahtnud pärast naljast aru saada, kui ma tegin ettepaneku, et läheks järgijäänud punktide eest veel kolmekesi sõitma … et siis pole kedagi, kes vajadusel ka abi kutsuks … aga ühesõnaga – sünnipäev oli tore ja kõik jäid rahule!

 

Ja meie aednik Oliveril oli täna sünnipäev. Ta on siin üleüldine lemmik, aga Kärt kui kõige aktiivsem ja julgem, on saavutanud kindlasti edumaa võrreldes teistega. Soome naiste kommuun, kus on praeguseks ca nõks alla 10 naise, tegi talle täna mingi ühiskingituse, jõulutäht oli kindlasti, ilmselt midagi veel – ja siis tegid ilusti ühisfoto ja puha. Me kinkisime Eesti Vana Tallinn Cream versiooni:) No et hoiab meil siin ikkagi suure osa päevadest last ka ja rakendab töökasvatuspõhimõtteid – laps muudkui töötab ja naeratab, viipekeeles suhtleb ka, või no igastahes vehivad vastastikku näppudega ja seletavad midagi:)

Ok, aitab praegu. Poodi nüüd!

****

Ja tunde hiljem täienduseks, et mul oligi õigus – grill tuli väga aus! Juurviljad eriti – ja eriti see mingi beebisuvikõrvits, mis on siin mu peamine lemmik! Kõige ilusamad söed said muidugi siis, kui meil oli kõik juba grillitud … homme on siis jõulud:)